Idee on hea, aga teostus...

Iga tehnoloogilise läbilöögi kohta on ilmselt kümneid, sadu, tuhandeid ja rohkemgi üritusi. Näiliselt pakub ju infotehnoloogia lõputult võimalusi, niikaua kuni on vaid kujutlusvõimet, et huvitavaid ideid välja mõelda. Toote loomine ning selle edukas turundamine aga ei ole sirgjooneline protsess, ning on lihtne unustada tähelepanu pöörata olulistele (otsustavatele) asjaoludele. Vaatlen siinkohal mõnda näidet.

No More Woof!

"No More Woof!" väidab olevat esimene seade, mis suudab koera mõtteid inimkeelde tõlkida. Kasutades EEG (electroencephalography) tehnoloogiat ja BCI (brain-computer interface) tarkvara, peaks toode suutma lugeda koera ajus toimuvaid elektrilisi signaale ning nende põhjal tegema järeldusi koera "mõtete" kohta. Tootearendustiim, mis koosnes NSID (Nordic Society for Invention and Discovery) teadlastest, väitis, et koerte mõtted on lihtsamad ning selgemini eristatavad kui inimeste mõtted, ning seega on neid lihtsam eristada. Seade peaks suutma tuvastada mõtteid nagu "Ma olen väsinud", "Kes see on?", "Mul on kõht tühi" jne.

"No More Woof!" kuulutati välja 2013. aasta detsembris ühisrahastuse kampaaniaga, ning lubati valmis saada 2014. aasta maiks. Paljulubav toode tekitas meedias palju elevust, kuid ei saanud valmis lubatud tähtajaks; inimesed ei saanud tellitud tooteid kätte ning NSID ei suhelnud klientidega. Sarnane saatus on osaks saanud ka teistele neurotehnoloogial põhinevatele toodetele: lubatakse palju, inimesed on elevil, kuid toode ei saa kunagi valmis. Probleemide seas on muuhulgas oluline välja tuua, et EEG tehnoloogiad on suhteliselt vähearenenud, ning isegi inimmõtteid ei suudeta veel lugeda. Ning isegi kui koerte mõttemustrid on vähemkeerulised ning võimaldavad selget eristust, on peamiseks takistuseks toote kasutatavus ja ühilduvus erinevate koertega, kuna iga isendi pea on veidi erineva suurusega. Lõppkokkuvõttes - inimestele lubati tehnoloogiat, mida praeguste võimaluste juures ei ole võimalik ehitada.

Hushme

Hushme on seade, mis võimaldab telefonikõnesid teha avalikes kohtades ilma lähedalolijaid segamata - teisisõnu, see on suumask, mis isoleerib inimkõne keskkonnast, ning seeläbi suurendab privaatsust ja vähendab mürareostust kõne tegemisel avalikes kohtades. Taaskord on idee hea, kuid meedias kritiseeritakse eelkõige toote kujundust. Tundub, et vähemalt praegusel kujul pole seade kuigi populaarne ning teostus annab soovida.

Laundroid

WiFi abil võrku ühendatud tehisintellektil töötav robot, mis voldib riideid kõlab nagu Sci-Fi filmi leiutis, kuid Laundroid on juba töötav variant sellest. Laundroidi puuduseks on peamiselt kõrge hind (u $16 000), samuti on leitud, et masinal on raskusi näiteks hallide toonide tuvastamisega (mistõttu võib masin seisma jääda). Inimvõimekusele jääb ta ka praeguse seisuga kõvasti alla - ühe särgi voltimiseks võib minna 5-10 min. Tundub, et palju odavam ja kiirem oleks lihtsalt palgata koduabiline, kes riideid voldib. Tuleviku mõistes aga on toode paljulubav - ettevõte ennustab, et kui Laundroid kunagi massitoodangusse läheb, siis potentsiaalselt väheneb hind $2000-ni.