Infoühiskonna väärtushinnangutest
Pekka Himanen
toob 2004. aasta raportis Soome Parlamendile välja rida väärtusi, millele saab
põhinema infoühiskond. Nendeks on (vabas vormis eesti keelde tõlgituna):
1.
Hoolimine
(caring)
2.
Enesekindlus
(confidence)
3.
Kommunaalsus
(communality)
4.
Julgustus
(encouragement)
5.
Vabadus
(freedom)
6.
Loovus
(creativity)
7.
Julgus
(courage)
8.
Visiooni
olemasolu (visionariness)
9.
Tasakaal
(balance)
10. Tähenduslikkus
(meaningfulness)
Arutlen veidi
kahe väärtuse üle: kommunaalsus ja tähenduslikkus.
Kommunaalsus on
veidi mitmeti mõistetav väärtus. P. Himanen on kommunaalsuse all mõelnud avatust,
kuuluvust ning valmisolekut kaasata teisi inimesi ning koostööd teha. Vastab
tõele, et sellises mõistes on tõesti kommunaalsus üks infoühiskonna olulisi osi
– võimaldab ju võrguühendus jagada ideid ning üles leida need, kellel on samad
huvid ning eesmärgid. Eri riikide teadlased teevad omavahel koostööd, ning teadustööd
toimuvad peaaegu eranditult uurimisgruppides (vastandina olukorrale enne 21.
sajandit, kui leiutised ja teaduslikud avastused olid enamasti ühe inimese nime
all – Edisoni leiutised, Newtoni mehaanika, Einsteini relatiivsusteooria jne).
Open source soodustab ideede jagamist ning võimaldab nende kasutamist, et
teaduslik areng kiiremini toimuks, ning et eri uurimisgrupid saaksid eraldi
keskenduda kindlale spetsiifilisele valdkonnale. Suured infosüsteemid või
teenused vajavad samuti gruppides töötamist, tööjaotusi, koostööd jne, kuna
pole vastasel juhul enam hallatavad (näiteks Facebook ja Google). Sellises
käsitluses näeme tõesti, et kommunaalsus kui infoühiskonna oluline väärtus on
vägagi domineeriv hetkel.
Kui varasemas
ajaloos oli normiks teha seda, mida vanemad tegid, siis 20. sajandil oli töö
valiku motivatsiooniks sageli raha, ehk kui palju antud amet finantsiliselt
sisse tõi. Nooremad põlvkonnad aga on üles kasvanud mõttega, et kõige õigem
oleks teha seda, mille vastu on inimesel kirg. See aga on viinud olukorrani,
kus „pehmeid aineid“ õpitakse massiliselt ning töökohti nendel aladel pole
piisavalt (siinkohal pean silmas näiteks kauneid kunste, filosoofiat,
psühholoogiat jne). Olemegi jõudnud sinnamaale, kus ühe rohkem saab töökoha
valikul oluliseks just tähenduslikkus – üldjuhul mõju teistele inimestele. Kui
mingi lahendus või toode põhjustab kellegi teise, või veelgi parem paljude inimeste
elu mingil viisil paremuse poole muutmise, siis peetakse seda tähenduslikuks.
Seesama peegeldub ka mitmete edukate firmade visioonidest – rõhk on väärtuse
loomisel ning pigem visiooni kui toote enda reklaamimisel.
Üldiselt võib öelda,
et raske on vastu vaielda eelnimetatud kümnele infoühiskonna väärtusele. Need
on niivõrd universaalsed väärtused ja tunduvad paika pidavat tänapäeva
ühiskonnas. Iseasi on, kas need väärtused ka tegelikult olemas on (näiteks juba
igivana küsimus vabadusest, ning kas meie tajutav vabadus on ka tõeline vabadus).
Oleks olnud huvitav, kui P. Himaneni oleks lisaks tuleviku väärtustele kirjutanud
ka väärtustest 2004. aastal ning võrrelnud, kuidas need muutuvad ajas, sest on
keeruline meenutada ning näha, kas ka need väärtused ka tegelikult olid „ettevaatavad“
ja tulevikule suunatud, või olid need juba üpris tavalised tol ajal.
Viited:
Arutlus põhineb Pekka
Himaneni 2004. aasta raportil Soome Parlamendile:
Ideid ka järgmisest allikast:
TEDx Talks, Benjamin Todd “To find work you love, don’t follow
your passion” https://youtu.be/MKlx1DLa9EA
Comments
Post a Comment