Open Accessi mõju teadusmaastikule
Kuigi Open Access definitsioon ei ole selgelt määratletud, mõistetakse selle all üldjoontes liikumist või ideoloogiat, mille eesmärgiks on teaduse kättesaadavus ja läbipaistvus. Kui enne 17ndat sajandit oli teadus suuresti "salajane" ning ühiskonna poolt erinevatel põhjustel mahasurutud (näiteks religiooni tõttu, mis sildistas teaduse jumalavastasena), siis akadeemiliste ajakirjade algus sellel ajal pani aluse teadustöö jagamisele, ning seetõttu ka teadlastevahelisele koostööle. Interneti levik 20. sajandil pakkus võimalust seda sama ideed teostada hoopis laiemalt, pakkudes teaduslike avastuste kättesaadavust füüsilisest asukohast veelgi vähem sõltumata - tänapäeval võib Eestis elav inimene kergesti kätte saada oma valdkonna uurimusi Ameerikast, Hiinast või ükskõik kust mujalt.
Open Accessist tulenevate muutuste seas on muuhulgas näiteks teaduse läbipaistvus ja vaadete mitmekesisus. Kuigi autoriteedi mõju võib ka tänapäeval olla tugev, pööratakse rohkem tähelepanu ka teaduslike meetodite usaldusväärsusele (näiteks kas oli olemas platseebogrupp, või kas testigrupp oli piisavalt suur inimuuringute puhul) ja järelduste põhjendatusele. Ei ole enam nii, et üks vaade on ainuõige, vaid pigem, et on palju vaateid, millest mõni võib olla küll rohkem eelistatud (generally approved), kuid ei tähenda tavaliselt, et sellest erinevad vaated maha surutakse või et nende avalikustamist saboteeritakse.
Ilmselge on ka see, et teaduslike tulemuste avalikustamine võimaldab teaduse kiiremat arengut. Kättesaadavate materjalide paljusus võimaldab otsustada, millised uurimismeetodid võiksid paremaid tulemusi tuua, mida üldse peaks uurima ja mida juba on uuritud, mis toob kaasa vähem "tühja tööd", mida kusagil juba on tehtud. Tavapärased on ka riikidevahelised ülikoolide koostööprojektid - üks ülikool võib olla paremini varustatud, rahastatud või omada rohkem teadlasi, kes antud teemaga tegelevad.
Veel üks tagajärg, mis ulatub kaugemale ajas tagasi, on teadusavastuste omistamine grupile, mitte üksikisikule. Kui ka 20. sajandil oli tulemuste taga üks inimene, siis Open Access on põhjustanud olukorra, kus efektiivsemaid ja paremaid tulemusi toob tiimitöö ja ühe inimese avastus on pigem väga harv juhus. Võib-olla tulevikus on tavapäraseks see, et ühe projekti kallal töötab sadu inimesi (mis oleks ka loogiline, kuna info maht, mida on võimalik analüüsida aina suureneb, seega saab keerulisemaid süsteeme välja mõelda, mille haldamiseks oleks ka rohkem resursse vaja). Igal juhul võib öelda, et Open Access on oluliselt muutnud teadust, ning üldine infoühiskonnastumine viitab, et Open Access ei kao kusagile ning pigem areneb edasi veelgi suurema kättesaadavuse ja infoküllasuse poole.
Allikad:
https://www.nature.com/articles/s41562-016-0021
https://www.academia.edu/15431919/Open_Science_Open_Issues
Open Accessist tulenevate muutuste seas on muuhulgas näiteks teaduse läbipaistvus ja vaadete mitmekesisus. Kuigi autoriteedi mõju võib ka tänapäeval olla tugev, pööratakse rohkem tähelepanu ka teaduslike meetodite usaldusväärsusele (näiteks kas oli olemas platseebogrupp, või kas testigrupp oli piisavalt suur inimuuringute puhul) ja järelduste põhjendatusele. Ei ole enam nii, et üks vaade on ainuõige, vaid pigem, et on palju vaateid, millest mõni võib olla küll rohkem eelistatud (generally approved), kuid ei tähenda tavaliselt, et sellest erinevad vaated maha surutakse või et nende avalikustamist saboteeritakse.
Ilmselge on ka see, et teaduslike tulemuste avalikustamine võimaldab teaduse kiiremat arengut. Kättesaadavate materjalide paljusus võimaldab otsustada, millised uurimismeetodid võiksid paremaid tulemusi tuua, mida üldse peaks uurima ja mida juba on uuritud, mis toob kaasa vähem "tühja tööd", mida kusagil juba on tehtud. Tavapärased on ka riikidevahelised ülikoolide koostööprojektid - üks ülikool võib olla paremini varustatud, rahastatud või omada rohkem teadlasi, kes antud teemaga tegelevad.
Veel üks tagajärg, mis ulatub kaugemale ajas tagasi, on teadusavastuste omistamine grupile, mitte üksikisikule. Kui ka 20. sajandil oli tulemuste taga üks inimene, siis Open Access on põhjustanud olukorra, kus efektiivsemaid ja paremaid tulemusi toob tiimitöö ja ühe inimese avastus on pigem väga harv juhus. Võib-olla tulevikus on tavapäraseks see, et ühe projekti kallal töötab sadu inimesi (mis oleks ka loogiline, kuna info maht, mida on võimalik analüüsida aina suureneb, seega saab keerulisemaid süsteeme välja mõelda, mille haldamiseks oleks ka rohkem resursse vaja). Igal juhul võib öelda, et Open Access on oluliselt muutnud teadust, ning üldine infoühiskonnastumine viitab, et Open Access ei kao kusagile ning pigem areneb edasi veelgi suurema kättesaadavuse ja infoküllasuse poole.
Allikad:
https://www.nature.com/articles/s41562-016-0021
https://www.academia.edu/15431919/Open_Science_Open_Issues
Comments
Post a Comment