Copyleft or copyright?
Copyleft on tarkvarale/programmile kehtestatud nõue, et see oleks vabalt kätte saadav ning ka selle täiendatud või muudetud osad oleks samuti vabalt kättesaadavad. Sealjuures ei ole oluline, kas selle jagamise eest küsitakse raha või mitte. Copyright on nõue, mis piirab kasutaja õigusi selleks, et autoriõigusi tagada. Sellest tuleneb muuseas ka copylefti nimi ja selle vastandamine copyrightile - copyright võtab kasutaja vabadused ära, kui copyleft garanteerib kasutaja vabadused.
Copylefti eristatakse selle litsentsi tugevuse järgi (alustades kõige nõrgemast):
- puuduv copyleft litsents
Mitmed vaba tarkvara litsentsid ei ole copyleft litsentsid. BSD ehk Berkley Software Distribution on üheks selliseks näiteks, mis lubab kasutajatel kasutada, muuta, kopeerida ja jagada litsentsi tingimusi, tingimusel, et uus tarkvara variant on piisavalt muudetud. BSD litsents ei eelda lähtekoodi jagamist ning ei piira kommertsiaalset kasutust. Ainus, mida nõutakse on see, et esialgne autoriõigusinformatsioon säiliks uute versioonide avaldamisel.
- nõrk litsents
Nõrk litsents lubab erandeid litsentside pärimisel. LGPL (Lesser General Public License) on üks selline litsents, mille puhul on lubatud linkimine mittevabade moodulitega. Näiteks võib tuua 7-Zip tarkvara, millest suurem osa on LGPL litsentsi all.
- tugev litsents
Sisuliselt on see täielik copyleft litsents, mis nõuab, et kõik muudetud, tuletatud komponendid peavad olema sama litsentsiga. GNU GPL (General Public License) on just selline - kõik laiendused või muudetud programmid peavad samuti olema litsentseeritud GPL litsentsiga. GPL lubab programmi kasutamist, kopeerimist, muutmist ja jagamist. GPL litsentsiga kaitstud programmide hulka kuuluvad muuhulgas WordPress, Adblock Plus ja Notepad++.
Lõpetuseks ütleksin, et copyright, copyleft ja igasuguste õiguslike teemade maailm on kirju ning keeruline ja selles orienteerumiseks tuleb kõvasti eeltööd teha. Ise sellel alal eksperdiks vast saada ei ole vaja - kuid tuleb olla teadlik litsentside olemasolust ning nende üldistest variatsioonidest, et mitte sattuda halba olukorda, kus sinu õigused ei ole õigesti määratud või oled kellegi teise õigusi rikkunud.
Copylefti eristatakse selle litsentsi tugevuse järgi (alustades kõige nõrgemast):
- puuduv copyleft litsents
Mitmed vaba tarkvara litsentsid ei ole copyleft litsentsid. BSD ehk Berkley Software Distribution on üheks selliseks näiteks, mis lubab kasutajatel kasutada, muuta, kopeerida ja jagada litsentsi tingimusi, tingimusel, et uus tarkvara variant on piisavalt muudetud. BSD litsents ei eelda lähtekoodi jagamist ning ei piira kommertsiaalset kasutust. Ainus, mida nõutakse on see, et esialgne autoriõigusinformatsioon säiliks uute versioonide avaldamisel.
- nõrk litsents
Nõrk litsents lubab erandeid litsentside pärimisel. LGPL (Lesser General Public License) on üks selline litsents, mille puhul on lubatud linkimine mittevabade moodulitega. Näiteks võib tuua 7-Zip tarkvara, millest suurem osa on LGPL litsentsi all.
- tugev litsents
Sisuliselt on see täielik copyleft litsents, mis nõuab, et kõik muudetud, tuletatud komponendid peavad olema sama litsentsiga. GNU GPL (General Public License) on just selline - kõik laiendused või muudetud programmid peavad samuti olema litsentseeritud GPL litsentsiga. GPL lubab programmi kasutamist, kopeerimist, muutmist ja jagamist. GPL litsentsiga kaitstud programmide hulka kuuluvad muuhulgas WordPress, Adblock Plus ja Notepad++.
Lõpetuseks ütleksin, et copyright, copyleft ja igasuguste õiguslike teemade maailm on kirju ning keeruline ja selles orienteerumiseks tuleb kõvasti eeltööd teha. Ise sellel alal eksperdiks vast saada ei ole vaja - kuid tuleb olla teadlik litsentside olemasolust ning nende üldistest variatsioonidest, et mitte sattuda halba olukorda, kus sinu õigused ei ole õigesti määratud või oled kellegi teise õigusi rikkunud.
Comments
Post a Comment