Eric Steven Raymond "How To Become A Hacker?" ehk kuidas häkkeriks saada
Antud kirjatükk (Raymondi "How To Become A Hacker?") on minu jaoks peaaegu nagu meditatiivne lugemine, põhjuseks ilmselt see, et ma jagan mitmeid väärtusi, mida seal on välja toodud. Teksti sisuks on häkkeri omaduste kirjeldamine, olgu nendeks siis oskused, teadmised, uskumused või iseloomujooned. Kuna inimene on enesekeskne olend, kes oskab ainult enda vaatevinklist asju näha (see, kes veel arvab, et oskab kellegi teise vaatevinklist asju näha ehk mõtteid lugeda, ei hooma vist, et iga teine inimolend on sama keeruline kui ta ise... olen nii palju aru saanud, et ei tasu kunagi oodata, et keegi aru saab; pigem on 100% tõenäolisem, et sinust saadi aru teistmoodi, kui sa mõtlesid), siis selle eitamise asemel kirjutan enda kogemustest, kas ja kuidas ma olen ühte või teist punkti enda elus implementeerinud, ning milline on selle tulemus olnud. Kui eriti hästi läheb, siis leiab keegi teine siit mõne idee, vaadates asja enda vaatevinklist.
Raymond toob välja häkkerliku suhtumise all viis punkti:
1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist - seda võib pidada mu elu juhtivaks motivatsiooniks ja mõtteks, mis mind hommikul voodist üles ajab. See ei tekkinud iseenesest, vaid on üks mitmest performance statementist, mida kasutan selleks, et päeva parimal viisil alustada ning end voodist üles ajada (mulle meeldib kaua magada ja hommikul ärkamine on üks suuremaid raskusi mu igapäevaelus..). Performance statement hõlmab endas eesmärki (näiteks keskendumise parandamine, regulaarselt treenimine, tervislik toitumine jne), motiveerivat lauset, milles on sõnastatud ka tegevus, mida teha siis, kui tekib tahtmine "laisk olla" ja eesmärgist kõrvale kalduda, ning edu visualisatsiooni (paari minuti jooksul eesmärgi saavutamise ette kujutamine). Olen sõnastanud neid mitmetel eesmärkidel, kuid just esimeses punktis nimetatu on mõte, mis minuga kõige paremini resoneerib. Olen juba loomult selline, et tahan kõike õppida, teada ja osata.
2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda - usun siinkohal, et parim on tegeleda uute probleemidega (nagu ka teksti autor), kuid ma eelistan millegi kasutamisel alati teada, kuidas see töötab. Millegi kasutamine on küll mugav ja tore, aga kui teha midagi keerulist, eriti IT-s, siis võivad lihtsustused (abstractions) jalgu jääda ning võimalusi piirata. Olukord, kus kõik lähtekoodid oleks suletud oleks aga lihtsalt kurb... mis arengust me niiviisi rääkida saame, kui iga inimene peab algusest alustama sama tööga, mida on juba kordi enne ära tehtud?
3. Igavus ja nüridus on kurjast - igavus ei meeldi kellelegi... aga minu jaoks tähendab see lause midagi muud. Ma ei tunne igavust, kui mul on vaba aega (vt punkt 1. - väljakutsetest puudust pole, alati on 1000 asja järjekorras ootamas, mida tahaks teha), küll aga siis, kui on vaja teha midagi nüri. Korduvad ja tüütud ülesanded tapavad loovust, rikuvad tuju ja tekitavad mõttetu tunde. Õnneks, mis IT-sse puutub, on häkkeritel võimalus asju automatiseerida, nii enda kui teiste jaoks, ning kõigi elu lihtsamaks teha.
4. Vabadus on hea on ilmselt teine minu elu juhtiv mõte. Olen siiamaani teinud kõik, et ükskõik mis olukorras enda vabadust säilitada. Autoriteet segab, aga ei häiri, sest otsin alati võimaluse, kuidas end sellest vabastada võimalikult palju ning enda elu korraldada viisil, mis seda võimaldaks. Ma ei pea selle all silmas seaduste eiramist või midagi muud ignorantset - näiteks ei ole mul midagi kohustuste vastu, kuid mina pean ise vabalt otsustama, mis kohustusi ma võtta tahan. Inimesed, kes tunnevad, et neil puudub igasugune vabadus igapäevaelus ei võta vastutust oma otsuste eest, ning ei saa aru, kui suur osa elust on tegelikult nende kontrolli all - jällegi minu vaatenurgast, kuid siiani on see toiminud.
5. Suhtumine ei asenda kompetentsi - võib jääda vale mulje, nagu ma prooviks tõestada, et ma olen häkker eelnevate punktide alusel. Et asi selge oleks - ma ei ole häkker, sest mul puuduvad vajalikud kompetentsid ja kogemused, eelnev on lihtsalt kirjeldus minu vaadetest eelnevatele punktidele. Olen ka kohanud inimesi, kes alati räägivad tehnilist juttu, millest midagi aru ei saa ning selgituste küsimisel jätkavad samamoodi edasi... tüütu ja kasutu mõlemale poolele, kui ma aus olen. Üks osapool soovib lihtsalt end üleolevalt tunda, ning lõppkokkuvõttes ei näita see isegi kompetentsi, sest tõeliselt kompetentne inimene suudaks oma sõnumit esitada ka vastaspoolele arusaadaval kujul - või kui tegemist pole ühise huviga, siis saaks sellest vähemalt aru ning räägiks kellegi teisega.
Tekstis on ära toodud on ka nimekiri oskustest, mida võiks häkker omada (näiteks milliseid keeli võiks osata), ning kuidas häkkeristaatus saavutatakse (näiteks kirjutades avatud lähtekoodiga tarkvara, kasuliku teavet jagades). Need on sisuliselt nagu soovituslik to-do list (mulle tundub, et see tuleks niikuinii suhteliselt loomulikult inimesele, kellel on häkkerieeldused ning huvi IT vastu). Mulle meeldis aga sektsioon "stiilipunktid", kus toodi välja mitmed tegevused, mis soodustavad häkkimise mõtteviisi. Meditatsioon ja võitluskunstid on põnevad näited, sest kõrvaltvaatajatele tundub, et neil pole IT-ga palju tegemist. Häkkimine aga nõuab distsipliini, enesekontrolli, motivatsiooni, keskendumisvõimet, ahvatlustele vastupanemist, ning meditatsioon ja võitluskunstid just neid soodustavadki.
Lõpetuseks lisaksin, et see on põnev lugemine ning soovitan seda asjast huvitatutele. See on samuti sündinud ühe häkkeri sulest (või oleks õigem öelda äkki klaviatuurivajutustest..?), ehk häkkerikultuuri puudumisel poleks ka seda väga harivat ja meeldivat lugemist, mis nii mõnelegi algajale annab juhtnööre, kuidas pihta hakata ja hiljem omakorda midagi väärtuslikku luua.
Raymond toob välja häkkerliku suhtumise all viis punkti:
1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist - seda võib pidada mu elu juhtivaks motivatsiooniks ja mõtteks, mis mind hommikul voodist üles ajab. See ei tekkinud iseenesest, vaid on üks mitmest performance statementist, mida kasutan selleks, et päeva parimal viisil alustada ning end voodist üles ajada (mulle meeldib kaua magada ja hommikul ärkamine on üks suuremaid raskusi mu igapäevaelus..). Performance statement hõlmab endas eesmärki (näiteks keskendumise parandamine, regulaarselt treenimine, tervislik toitumine jne), motiveerivat lauset, milles on sõnastatud ka tegevus, mida teha siis, kui tekib tahtmine "laisk olla" ja eesmärgist kõrvale kalduda, ning edu visualisatsiooni (paari minuti jooksul eesmärgi saavutamise ette kujutamine). Olen sõnastanud neid mitmetel eesmärkidel, kuid just esimeses punktis nimetatu on mõte, mis minuga kõige paremini resoneerib. Olen juba loomult selline, et tahan kõike õppida, teada ja osata.
2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda - usun siinkohal, et parim on tegeleda uute probleemidega (nagu ka teksti autor), kuid ma eelistan millegi kasutamisel alati teada, kuidas see töötab. Millegi kasutamine on küll mugav ja tore, aga kui teha midagi keerulist, eriti IT-s, siis võivad lihtsustused (abstractions) jalgu jääda ning võimalusi piirata. Olukord, kus kõik lähtekoodid oleks suletud oleks aga lihtsalt kurb... mis arengust me niiviisi rääkida saame, kui iga inimene peab algusest alustama sama tööga, mida on juba kordi enne ära tehtud?
3. Igavus ja nüridus on kurjast - igavus ei meeldi kellelegi... aga minu jaoks tähendab see lause midagi muud. Ma ei tunne igavust, kui mul on vaba aega (vt punkt 1. - väljakutsetest puudust pole, alati on 1000 asja järjekorras ootamas, mida tahaks teha), küll aga siis, kui on vaja teha midagi nüri. Korduvad ja tüütud ülesanded tapavad loovust, rikuvad tuju ja tekitavad mõttetu tunde. Õnneks, mis IT-sse puutub, on häkkeritel võimalus asju automatiseerida, nii enda kui teiste jaoks, ning kõigi elu lihtsamaks teha.
4. Vabadus on hea on ilmselt teine minu elu juhtiv mõte. Olen siiamaani teinud kõik, et ükskõik mis olukorras enda vabadust säilitada. Autoriteet segab, aga ei häiri, sest otsin alati võimaluse, kuidas end sellest vabastada võimalikult palju ning enda elu korraldada viisil, mis seda võimaldaks. Ma ei pea selle all silmas seaduste eiramist või midagi muud ignorantset - näiteks ei ole mul midagi kohustuste vastu, kuid mina pean ise vabalt otsustama, mis kohustusi ma võtta tahan. Inimesed, kes tunnevad, et neil puudub igasugune vabadus igapäevaelus ei võta vastutust oma otsuste eest, ning ei saa aru, kui suur osa elust on tegelikult nende kontrolli all - jällegi minu vaatenurgast, kuid siiani on see toiminud.
5. Suhtumine ei asenda kompetentsi - võib jääda vale mulje, nagu ma prooviks tõestada, et ma olen häkker eelnevate punktide alusel. Et asi selge oleks - ma ei ole häkker, sest mul puuduvad vajalikud kompetentsid ja kogemused, eelnev on lihtsalt kirjeldus minu vaadetest eelnevatele punktidele. Olen ka kohanud inimesi, kes alati räägivad tehnilist juttu, millest midagi aru ei saa ning selgituste küsimisel jätkavad samamoodi edasi... tüütu ja kasutu mõlemale poolele, kui ma aus olen. Üks osapool soovib lihtsalt end üleolevalt tunda, ning lõppkokkuvõttes ei näita see isegi kompetentsi, sest tõeliselt kompetentne inimene suudaks oma sõnumit esitada ka vastaspoolele arusaadaval kujul - või kui tegemist pole ühise huviga, siis saaks sellest vähemalt aru ning räägiks kellegi teisega.
Tekstis on ära toodud on ka nimekiri oskustest, mida võiks häkker omada (näiteks milliseid keeli võiks osata), ning kuidas häkkeristaatus saavutatakse (näiteks kirjutades avatud lähtekoodiga tarkvara, kasuliku teavet jagades). Need on sisuliselt nagu soovituslik to-do list (mulle tundub, et see tuleks niikuinii suhteliselt loomulikult inimesele, kellel on häkkerieeldused ning huvi IT vastu). Mulle meeldis aga sektsioon "stiilipunktid", kus toodi välja mitmed tegevused, mis soodustavad häkkimise mõtteviisi. Meditatsioon ja võitluskunstid on põnevad näited, sest kõrvaltvaatajatele tundub, et neil pole IT-ga palju tegemist. Häkkimine aga nõuab distsipliini, enesekontrolli, motivatsiooni, keskendumisvõimet, ahvatlustele vastupanemist, ning meditatsioon ja võitluskunstid just neid soodustavadki.
Lõpetuseks lisaksin, et see on põnev lugemine ning soovitan seda asjast huvitatutele. See on samuti sündinud ühe häkkeri sulest (või oleks õigem öelda äkki klaviatuurivajutustest..?), ehk häkkerikultuuri puudumisel poleks ka seda väga harivat ja meeldivat lugemist, mis nii mõnelegi algajale annab juhtnööre, kuidas pihta hakata ja hiljem omakorda midagi väärtuslikku luua.
Comments
Post a Comment