Kasutatavus veebis
Kasutatavuse (inglise keeles usability) all mõistetakse
üldisemalt seda, kui lihtne/intuitiivne on midagi kasutada ja kui kaua
võtab aega selle kasutama õppimine. Jakob Nielsen on sõnastanud viis
peamist kasutatavuse kriteeriumi IT valdkonnas:
Airbnb koduleht on näide positiivsest kasutatavusest veebis ning seda mitmetel põhjustel - peamiseks neist on aga veebilehe kasutuslihtsus. Kohe esilehelt on võimalik majutus broneerida umbes kolme-nelja nupuvajutusega. Esilehe vorm on väga minimaalne, nõudes vaid soovitud sihtkohta, kuupäevi ning inimeste arvu (lisafiltrid saab soovi korral lisada hiljem). See vastab kasulikkuse ja tõhususe kriteeriumitele - peamiste funktsioonide kasutamine on tehtud väga lihtsaks ja kiireks, ning need töötavad täpselt nii, nagu võiks oodata. Õpitavus ja meeldejäävus on samuti täidetud, kuna veebilehe kasutamine on tehtud väga intuitiivseks ja lihtsaks: olulised nupud (nagu "Otsi" ja "Broneeri") on esile toodud erksate värvidega ja suurusega, sisu on loogiliselt jaotatud ning kõik mugavused on iga majutuskoha kohta ühes kohas välja toodud. Broneerimisnupu juures on märkus "Sinult ei võeta veel tasu", mis julgustab kasutajat edasi vajutama, et näha lõplikku maksumust. Lisaks võiks ka veel mainida ühe lisafunktsionaalsuse - enne maksma asumist pakutakse võimalust kirjutada enda majutajale: "tervita enda majutajat ning räägi neile lühidalt oma plaanidest", mis loob eelduse rahulolu kriteeriumi täitmiseks - kuna tegemist on sisuliselt tehinguga kahe võõra inimese vahel, siis selline suhtlus tekitab usaldust ja "turvatunnet", vähendades anonüümsust.
Zara on seevastu näide vastupidise efektiga veebilehest - märksõnadeks segadus, loetamatus ja ebasujuv kasutajakogemus. Alustades esilehe avamisest - liikuvad pildid on küll esteetiliselt meeldivad, kuid segasid teksti lugemist, küljel oli näha üks riba, mis häiris ja juhatas "kusagile mujale", mõninga proovimise tulemusel oli aru saada, et need olid eri sektsioonid meeste/naiste/laste kollektsioonide jaoks. Tahtes allapoole liikuda, ei olnud see esialgu võimalik - kuni sain aru, et allapoole kerimise asemel peaks hiirega hoopis ülespoole kerima, et allapoole minna - no ei ole intuitiivne... (kusjuures mujal pidi ikkagi allapoole liikumiseks ka alla kerima). Edasi uurides tuli ette ka nii mõndagi muud, mis häiris - liiga suured ja korduvad pildid (selle asemel, et ühel pildid mitut riietuseset reklaamida, kuvati iga riietuseseme jaoks eraldi pilti - kaks peaaegu samasugust pilti kõrvuti, üks neist pükste ja teine pluusi jaoks). PIltide suuruse tõttu tuli palju allapoole kerida, ning riided ei olnud jaotatud eraldi lehekülgedele, vaid kõik oli ühel leheküljel järjest (ei lihtsusta toote teistkordset leidmist). Lisada võiks ka menüü ebamugavad fondid (liiga suur või liiga väike), kattuvad tekstid, kui lehte kerida allapoole, "niisama" pildid, kus midagi ei müüdudki (olid niisama vaatamiseks toodete vahele asetatud), jne... seda listi võiks muidugi ka jätkata. Teiskordsel kasutamisel ilmselt juba leiaks üles, mida vaja oli, kuid üldiselt ei hiilga veebileht õpitavuse ja rahulolu poolest. Minu kogemus oli pigem ebamugav ja kuigi on kindlasti olemas hullemaid veebilehti, siis ei ütleks ma kindlasti, et Zara koduleht kasutatavuse poolest hiilgab.
Viited:
https://www.crazyegg.com/blog/principles-website-usability/
https://www.userreport.com/blog/website-usability/
https://careerfoundry.com/en/blog/ui-design/8-sites-with-great-ui/
- õpitavus - kui kaua läheb aega selleks, et kasutaja saaks esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid
- tõhusus - kui kaua läheb aega selleks, et vajalikud toimingud saaksid tehtud
- meeldejäävus - kui kaua aega läheb selleks, et kasutamiseks vajalikud oskused meelde tuleksid (kui on mõni aeg möödas eelmisest kasutuskorrast)
- veakindlus - kui palju teeb kasutaja vigu, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada
- rahulolu - kas kasutajakogemus on meeldiv
- (kasulikkus - kas objekt teeb seda, milleks ta ette nähtud on?)
Peamiselt nendest kriteeriumitest lähtuvalt toon kaks näidet kasutatavusest veebis.
1. Airbnb
Airbnb koduleht on näide positiivsest kasutatavusest veebis ning seda mitmetel põhjustel - peamiseks neist on aga veebilehe kasutuslihtsus. Kohe esilehelt on võimalik majutus broneerida umbes kolme-nelja nupuvajutusega. Esilehe vorm on väga minimaalne, nõudes vaid soovitud sihtkohta, kuupäevi ning inimeste arvu (lisafiltrid saab soovi korral lisada hiljem). See vastab kasulikkuse ja tõhususe kriteeriumitele - peamiste funktsioonide kasutamine on tehtud väga lihtsaks ja kiireks, ning need töötavad täpselt nii, nagu võiks oodata. Õpitavus ja meeldejäävus on samuti täidetud, kuna veebilehe kasutamine on tehtud väga intuitiivseks ja lihtsaks: olulised nupud (nagu "Otsi" ja "Broneeri") on esile toodud erksate värvidega ja suurusega, sisu on loogiliselt jaotatud ning kõik mugavused on iga majutuskoha kohta ühes kohas välja toodud. Broneerimisnupu juures on märkus "Sinult ei võeta veel tasu", mis julgustab kasutajat edasi vajutama, et näha lõplikku maksumust. Lisaks võiks ka veel mainida ühe lisafunktsionaalsuse - enne maksma asumist pakutakse võimalust kirjutada enda majutajale: "tervita enda majutajat ning räägi neile lühidalt oma plaanidest", mis loob eelduse rahulolu kriteeriumi täitmiseks - kuna tegemist on sisuliselt tehinguga kahe võõra inimese vahel, siis selline suhtlus tekitab usaldust ja "turvatunnet", vähendades anonüümsust.
2. Zara
Zara on seevastu näide vastupidise efektiga veebilehest - märksõnadeks segadus, loetamatus ja ebasujuv kasutajakogemus. Alustades esilehe avamisest - liikuvad pildid on küll esteetiliselt meeldivad, kuid segasid teksti lugemist, küljel oli näha üks riba, mis häiris ja juhatas "kusagile mujale", mõninga proovimise tulemusel oli aru saada, et need olid eri sektsioonid meeste/naiste/laste kollektsioonide jaoks. Tahtes allapoole liikuda, ei olnud see esialgu võimalik - kuni sain aru, et allapoole kerimise asemel peaks hiirega hoopis ülespoole kerima, et allapoole minna - no ei ole intuitiivne... (kusjuures mujal pidi ikkagi allapoole liikumiseks ka alla kerima). Edasi uurides tuli ette ka nii mõndagi muud, mis häiris - liiga suured ja korduvad pildid (selle asemel, et ühel pildid mitut riietuseset reklaamida, kuvati iga riietuseseme jaoks eraldi pilti - kaks peaaegu samasugust pilti kõrvuti, üks neist pükste ja teine pluusi jaoks). PIltide suuruse tõttu tuli palju allapoole kerida, ning riided ei olnud jaotatud eraldi lehekülgedele, vaid kõik oli ühel leheküljel järjest (ei lihtsusta toote teistkordset leidmist). Lisada võiks ka menüü ebamugavad fondid (liiga suur või liiga väike), kattuvad tekstid, kui lehte kerida allapoole, "niisama" pildid, kus midagi ei müüdudki (olid niisama vaatamiseks toodete vahele asetatud), jne... seda listi võiks muidugi ka jätkata. Teiskordsel kasutamisel ilmselt juba leiaks üles, mida vaja oli, kuid üldiselt ei hiilga veebileht õpitavuse ja rahulolu poolest. Minu kogemus oli pigem ebamugav ja kuigi on kindlasti olemas hullemaid veebilehti, siis ei ütleks ma kindlasti, et Zara koduleht kasutatavuse poolest hiilgab.
Viited:
https://www.crazyegg.com/blog/principles-website-usability/
https://www.userreport.com/blog/website-usability/
https://careerfoundry.com/en/blog/ui-design/8-sites-with-great-ui/
Comments
Post a Comment